Пятница, 29.03.2024, 16:21
Приветствую Вас, Гость!

Kehra.eu

Lilli

Elanikud külades seisuga 01.01.2009
Meeste  60
Naiste 60
Kokku 120
 
Külavanem Bruno Engel
tel. 5046476
 
 
 
Lilli küla asub Anija vallas Harjumaal (35 km Tallinnast), Piibe maantee vahetus läheduses poolel teel Tallinna ja Aegviidu vahel. Meie läheduses (5 km raadiuses) on lisaks Lilli külale veel 13 küla ja 1 vallasisene linn Kehra. Kuna Anija vallas on kokku 31 küla, siis pea pooled Anija valla küladest asuvad meie küla lähinaabruses. 2010. aasta 1. jaanuari seisuga Kehra linna arvestamata elab meie lähiümbruses 1712 inimest. Lilli küla on oma püsielupaigana registreerinud 118 inimest. Lisaks on meil palju kodu- ja metsloomi nagu maapiirkondadele kohane.
 
Väga mahlakalt kirjutatud raamat, mis käsitleb elu siinkandis 19. sajandi alguses. Peamiselt kajastatakse Nõlva talu, mille hiljem ostsid ära perek. Valk. Raamatust saab teada kuidas kunagi elati, mahlakad inimsuhted ja kus midagi paiknes. Kindlasti soovitame lugeda!
 
Erik Tohvri (kodanikunimega Hans-Erik Laansalu)

"Igast inimesest jäävad eluteele jäljed. Nendest moodustub rada, mida tema järeltulijad järjest püsivamaks ja laiemaks tallavad, et hilisematel põlvkondadel oleks kergem seda mööda kõndida.

Erandliku elusaatusega Helene oli tubli maanaine, kellel paraku ei olnud järeltulijaid. Ta tegi oma igapäevatööd nurisemata ja muretsemata, et tema tööst siia ellu jäetud jälg on nagu lummetallatud rada, mis järgmisel kevadel kaob ja olematusse haihtub."

Küla lühike ajalooline taust

Praeguse Lilli küla territooriumil oli enne 16. juunit 1940 aastat 21 talu, millel oli kokku maad 716,03 ha. Mõnede talude lahusmaa tükid asusid teiste külade territooriumil. Külas oli 3 suurtalu, mille pind oli üle 50 hektari: Söötevälja 13 – 78,53 ha; Ellepi 18 – 52,618 ha ja Uustalu A-69 – 51,02 ha. Küla talude keskmiseks suuruseks oli 34,09 ha. Lilli külas oli ka Johannes Mittus’ele kuulunud Kopli 63 talu (Ellepi maal), pindalaga 2,04 ha, kus asus Kehra Lubjatööstus.

Lilli külas on elanud ja külaga on seotud mitmed tuntud inimesed, nagu kunagine Anija vallavanem ja kohalik kultuuritegelane Johannes Liigmann; esimene kolhoosi esimees Juhan Lahe, hilisem kolhoosi esimees sotsialistliku töö kangelane Gustav Võrro. Siia Jägala jõele ehitas elektrijaama Eesti Ajutise Valitsuse teedeminister insener Ferdinand Petersen. Söötevälja talu ostsid kahe peale kaks sõpra tööstur – kaupmees Aleksander Tõnisson ja ehitusettevõtja Villem Hanstein. Sepa talu peremehe Otto Eerti poeg Ants on jõudnud Havai saarestiku suuruselt teisele saarele Mauile ja naudib seal pensionipõlve.

Kolhoosi ajal tegutses siin aktiivselt ka rahvamaja, mis oli oma hea taseme ja toredate ürituste ning kultuuri- ja käsitööringidega tuntud kogu ümbruskonnas. Ka töötasid Lilli külas kolhoosiaegadel suurfarm 600 lehmaga, sigala, traktorite ja kombainide remonditöökoda ning tankla.

Küla paiknemise kirjeldus

Lilli küla on üks Anija valla 31-st külast, mis paikneb valla põhjaosas. Meie läheduses (5 km raadiuses) on lisaks Lilli külale veel 13 küla ja 1 vallasisene linn Kehra. Anija vallas on kokku 31 küla, siis pea pooled Anija valla küladest asuvad meie küla lähinaabruses. 2010 aasta 1 jaanuari seisuga Kehra linna arvestamata elab meie lähiümbruse külades (5 km raadiuses) 1712 inimest.

Küla piirneb Soodla küla, Looküla küla, Ülejõe küla, Kehra küla ja Kuusemäe küladega. Küla läänepiiriks on Jägala jõgi. Küla põhiliseks liiklusteeks on Soodla – Kehra asfaltkattega riigi maantee 11132, kus toimub ka bussiliiklus.

Lilli küla keskuseks on Anija mõisa Lilli karjamõis ja mõisa park. Kahjuks on ta halvas seisukorras ja umbes 10 aastat tagasi ei leidnud Anija vallavalitsus hoone remondiks vahendeid ning otsustas hoone müüa. Küla territooriumil asuvad kultuurimälestised: asulakoht, 3 kultusekivi ja rändrahn "Lilli suurkivi"

Lilli asub Kehrast kõigest 4 km kaugusel, ent autoga ja/või bussiga liigeldes pikeneb see teekond tervelt 5 km võrra, Kuusallu on Lillist 15 km ja Tallinnasse on 35 km.

Küla asub kõigest 2 km kaugusel Piibe maanteest, mis tulevikus on tõenäoliselt suuruselt 4 magistraal kogu vabariigi lõikes. Ka võib lugeda heaks märgiks raudtee ühenduse olemasolu kõigest 4 km kaugusel külakeskusest.

Asend mõjutab küla väga soodsalt, kuna on olemas nii jõgi kui küla läbiv maantee ning Piibe maantee lähedus.

Küla elanikkond

Lilli küla on enamjaolt hajaküla välja arvatud kolhoosi aegadel väljaehitatud küla keskus koos 4 kortermaja ja 7 individuaalelamuga. Rahvastiku registri andmetel, seisuga 01. jaanuar 2010, elab Lilli külas 118 ametlikult registreeritud inimest, kellest lapsi ja kuni 20 aastaseid noori on 22 ja 96 täisealist. Lilli külas elanikest valdav osa on eestlased, mõned vene rahvuse esindajad ja üks soome rahvusest perekond. Viimase kolme aasta jooksul (2006-2009) on küla elanikkond ka vahetunud. Juurde on tulnud mitmeid tublisid noori lastega peresid ennekõike Tallinnast. Lahkunud on need, kes ei ole rahul elukeskkonnaga, on leidnud endale töö kusagil mujal või on kahjuks lahkunud meiehulgast jäädavalt.

Lilli küla rahvaarv käesolevaks hetkeks kahanenud, kuna töökohti külas ei ole piisavalt, majad lagunevad ja rahval ei ole võimalust vaba aega veeta. See protsess muutub kindlasti peale tootmishoonete kompleksi valmimist ja käivitumist, kuna loodavasse tehasesse on planeeritud kuni 200 uut töökohta.

 

Ajalugu

Küla territoorium kuulus muinasajal Rävala maakonda. Rävala maakond koosnes kolmest muinaskihelkonnast, läänepoolne osa kandis nimetust Womentakae (Võhmatagune), keskosa oli Ocrialae ja idapoolne osa Repeli kihelkond. Lilli küla kuulus Repeli muinaskihelkonda.

 

1219. aasta juunis purjetas Taani kuningas Valdemar II oma hiigellaevastikuga (

              500 – 1000         500 – 1000laeva) eestlaste muinaslinnuse Lindanisa alla ja randus siin oma sõdalastega( Julius Põldmäe- "Harju- Jaani kihelkond läbi aegade” Tallinn 1992). Taanlased võeti eestlaste poolt sõbralikult vastu, kui aga selgus, et külaliste kavatsused ei olnud sama sõbralikud, tungiti öösel taanlaste laagrile kallale. Kuigi võideldi vapralt, tuli eestlastel ülemvõimule alistuda ja taanlased jäid linnusesse püsima. Varsti alistati ka Lindanisa lähim ümbrus ja kohe hakati ka linnuse asemel uut linna, taani linna ehitama. Sellest sai Tallinn. Kuningas lahkus sõdalastega varsti Tallinnast, jättes maha väikese sõjaväeüksuse ning enda asendajana, asehaldurina Lundi peapiiskopi Andreas Suneseni (Sunepoja).

 

 

Andrease ülesandeks jäi peale maa veel vaba osa alistamise taani võimule ka elanikkonna ristimine – paganlike, enda usu kommete järgi elavate eestlaste pööramine ristiusku. Ristimist hakkasid teostama taani preestrid, kes väljudes Tallinnast läbisid eestlaste muinaskihelkonnad küla – külalt, märkisid üles küla nime, selle suuruse adramaades ( adramaa tähendas 12 –13 sajandil talukohta, mille põllu harimiseks oli vaja üht rakendit mehe ja adraga. Adramaades mõõdeti ainult põllumaa suurust, kuna põld oli eraldi omaniku pidamisel, heina ja karjamaad aga küla talude ühispidamisel. Üks adramaa vastab Põhja-Eestis umbes 8-12 ha suurusele põllumaatükile, missugune suurus oli omane Põhja-Eesti vanataludele), ning küla valdaja nime. Taani mungad jõudsid praeguse Lilli küla alale 1220.aasta kevadtelvel. Munkade ristimisretkedel kogutud andmed koondati ühte tervikusse, kirjapandu redigeeris Tallinna piiskop Thorkill 1241 aastal, ning koguteosest sai raamat "Liber Census Daniae” – Taani Hindamisraamat. Liber Censius Daniae on praegu alles ja asub Taani Riiklikus Arhiivis. Taani Hindamisraamatu kohta on kirjutanud põhjaliku uurimuse Taani päritoluga ajaloolana dr.phil.Paul Johansen, kes töötas aastatel 1924-1939 Tallinna Linna Arhiivis, 1934.a alates selle juhatajana. Ta emigreerus 1939.a ja on kirjutanud hiljem Saksa Föderatiivses Vabariigis mitmeid kaalukaid uurimusi Eesti ajaloo kohta. Paul Johansen "Die Estländische des Liber Census Daniae” Kopenhaagen H.Hagerup, Reval F. Wasswemann 1933 asub Tallinnas Rahvusraamatukogus.

  

 

Praeguse Lilli küla territooriumil olid 1240 aastal Kõlu ja Pirso külad.

 

Kõlu küla (LCD-s Kohoy) suuruseks oli 15 adramaad, valdajaks oli Hvith-Lamberti sugulane (Johansen P. lk 439) Johannes Slewentorp. 1355. aastal läheb küla Johannes Slewentorpilt üle sõjamehele rüütel Nicolaus Abicnasonile. 18.sajandi alguses rajati küla maa-alale mõisakoht, mis 1723.aastal oli tühi. 1355.aastal on külas 16 adramaad, 1555.aastal 4 talu 10 adramaaga, 1586 aastal 3 talu ja 1 üksjalg, 1692 aastal 7 talu 4,5 adramaaga. 1744. aastal 4 talu 2 adramaaga. Küla nimed on olnud . 1355 – Kollo; 1555 – Kolo; 1561 – Kollow; 1671, 1692, 1723, 1774 – Kollo; 1762 – Kõllo; 1900.aastal Kõlu küla.

Pirso küla (LCD-s Pirso) suuruseks oli 13 adramaad, neist 8-l adramaal valdaja nimetamata, 5 adramaal valdaja Hvith Lamberti sugulane ( Johansen P. lk 550 - lisa). 1355 aastal läheb küla Johannes Sleventorpilt üle rüütel Nicolaus Abicrnasonile, 1377 aastal kuulub selle pärijale Rootsis. 1497.aastal on küla üks osa Anijast ja kuulub Herman Soye’le, Anija mõisnikule. 1497.aastal pandib Herman Soye pool küla Tallinna Jaani seegile, kes seda valdas teadaolevalt veel 1515, 1526 ja 1537 aastal. 1355.aastal nimetatakse Pirso mõisat ja veskit kokku 24 adramaaga, ja küla nähtavasti enam ei eksisteeri. Küla on selleks ajaks poolitatud kaheks, kuna 1515.a märgitakse, et küla lõunapoolne osa 3 taluga kuulub Tallinna Jaani Seegile. See osa asub ühel kõrgendikul. Tähelepanu äratab fakt, et 1355.aastal, s.o. ainult 12 aastat pärast Jüriöö ülestõusu märgitakse Pirsol 24 adramaa suurust mõisa, küla sealjuures aga üldse ei nimetata. Ajalookirjanduses on avaldatud seisukohta, et 15.sajandi esimesel poolel on esinenud rohkesti mõisaid, mis maasuuruselt ületasid talumajapidamisi. Sama kehtib nähtavasti ka Pirso mõisa kohta. Hiljem on aga sellised suured mõisad kadunud ja alles palju hiljem hakkavad mõisad tunduvalt suurenema. Võimalik, et varajaste suurmõisate puhul on tegemist ajalooallikate vääriti mõistmisega (Herbert Ligi "Talupoegade koormised Eestis 13.sajandist 19.sajandi alguseni” Tallinn 1968, lk 96). Pirso mõisa puhul on just täpselt nii, sest 1497. aastal on mõisa asemel jälle küla, seekord 12 adramaaga ning adramaade arv ei näita hiljem enam mingisugust suurenemist. Arvan, et kui 1555.a märgiti Pirso mõisat ja veskit 24 adramaaga, siis oli siia juurde arvatud ka Soodla küla, kus oli Anija mõisa vesiveski.

1564. aastal nimetatakse üht Lelle Jani talu Pirsus, 1692. aastal on olemas 2 Lilli talu, samuti 1755.aastal. 1497.a on märgitud üks osa 3 taluga ja 6 adramaaga ( see oli Jaani Seegile renditud küla osa), 1515.a - 3 talu 12 adramaaga, 1548.a - 5 talu 10 adramaaga, 1586.aastal 8 talu ja 3 üksjalga ( metsamaal elunev talupoeg Eestis, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas), 1692.aastal 18 talu 11 adramaaga, 1765 aastal – 20 talu 10 adramaaga, 1837 aastal 20 talu 227 elanikuga (keskmiselt 11 elanikku talus). Küla nimed on olnud: 1355 – Pirsen; 1548 – Pyrse; 1551 – Pürsze; 1515, 1537 – Pyrzel; 1526 – Pirzel; 1586 – Pirsch; 1548 – Pirsokulla; 1765, 1837 – Pirso.

1700- 1710. aastail kestis Eesti territooriumil Põhjasõda venelaste ja rootslaste vahel, mis laostas maa majanduslikult. Sõja lõpukuul Eestisse jõudnud kohutav katk, rahva keeles ja meeles "must surm”, tegi aga elanikkonnas niisugust laastamistööd, mida pole olnud ei enne ega pärast seda. 1712.ja 1716.a viidi Eestis Eestimaa kindralkuberneri vürst Aleksander Menšikovi korraldusel läbi loendused. Nagu need loendused näitasid olid inimkaotused 1710.a katkus olnud kohutavalt suured. Anija mõisas oli surnud katku 87,7 % ja Kehra mõisas 90,4 % elanikkonnast. Kuna 1712. Ja 1716.aastate loendused olid viidud läbi kiirustades ja puudulikult ning tekkinud vaidlus Vene Senatiga Eestimaa elanikkonna maksustamise pärast, viidi Senati otsuse kohaselt 1725.a. sügisel ja 1726. a talvel läbi uus loendus, mis oli juba hoopis põhjalikum eelmistest. Kuna küsitlus viidi läbi vande all Jumala nimel, võib arvata, et kontrolli andmed olid õiged. Allikpublikatsiooni "Eestimaa 1725 – 1726 a adramaarevisjon. Harjumaa” Tallinn 1988.a järgi elasid Anija mõisas Pirso külas: kolmveerandadrik Purrikas, veeranda drikud Laur; Otsa Jürri; Kucke Jahn; Lilli Hinno; Ohaka Mart; Andresse Mick, Kocka Tõnno; Ellep Hans, kelle juures elab üks soomlane ja Pao Jaak. 1725 – 1726 a. revisjoni materjalidest nähtub, et inimeste arv kiirelt suureneb. Suur on alla 15. aastaste laste arv, see on nende laste, kes on sündinud peale sõda ja katku. Maa ei tohtinud jääda tühjaks, talupojad harisid üles enda ja püüdsid harida ka naabrite tühjaks jäänud maad.

Ajalooallikad kõnelevad, et juba 1695.a Harju-Jaani kihelkonnas kapten Stackelbergi mõisas tegutsenud kool ning 1703.a õpetatud lapsi ka sama kihelkonna teistes koolides, kuid 1715.a visitatsioonil kihelkonnas enam koole ei olnud. 1717.a alustas tegevust Harju-Jaani köstrikool. 1738. a. avati koolid ka Kehras ja Anijal (Loone N. "Harju- Jaani kihelkonna ajalugu Põhjasõjast kuni pärisorjuse kaotamiseni 1710 – 1816”. Käsikiri(1931) Tartu Ülikooli Teaduslikus Raamatukogus, lk 106). Aga varsti nende koolide tegevus soikus. 1766.a olid mõisad kohustatud asutama nn. mõisa ehk külakoole. Harju-Jaani kihelkonnas hakkas asi kohe edenema ning esimesena asutas kooli Eestimaa rüütelkonna peamees, Anija mõisnik Stael von Holstein Pirso külla. 1797.a oli aga köstrikool ainukeseks kooliks Harju-Jaani kihelkonnas. Kui kaua kool Pirso külas tegutses, kus kool asus ja kes olid õpetajad, vajab veel uurimist. Koolist on rääkinud ka Ellepi talu peremees Uno Salundi.

Ka Lilli küla mehed olid nende Anija meeste hulgas, kes 21. juulil 1858.aastal Tallinna õigust nõudma läksid ja seal peksu osaliseks said. (lisa – tõlge ajalehest Kolokol 1.dets 1858 nr 29). Anija mõisnik Constantin von Ungern-Sternbergi poolt toimus Lilli küla talude müük ajavahemikus 1870 – 1882. Kuuepäevatalu keskmiseks hinnaks oli 4000 rubla.

Lilli küla talud

Lilli külas olid 16.juuni 1940. a seisuga järgmised talud ( lisa skemaatiline kaart)

1. Värava A-54 – 20,43 ha – Juhan Lahe

2. Sepa A-61 – 7,76 ha – Otto Eert

3. Metsaülema A-60 –5,35 ha – Metsade Valitsus

4. Uustalu A-69 – 51,02 ha – Aleksander Ots

5. Kadarbiku A-68 – 38,67 ha – Liisa Toming

6. Lilli A-65 – 42,17 ha – Johannes Liigmann

7. Nurme A-67 – 47,70 ha – August Piirsalu

8. Kangru A-66 – 45,34 ha – Jaan Vilimäe

9. Remmelgamäe A-64 –47,63 ha – Mikk Rebase

10. Reinu A-58 – 18,24 ha – Mihkel Niin

11. Kure A-57 – 28,40 ha – Kristjan Kuuskmann

12. Mihkli A-55 – 28,73 ha – Hendrik Mäe

13. Nõlva A-56 – 30,48 ha – Aleksander Liigmann

14. Söötevälja 13 – 78,53 ha – Villem Hanstein ja Aleksander Tõnisson

15. Ellepi 18 – 52,618 ha – Jakob Salundi

16. Kokka 16 – 42,79 ha – Pauline Ilves

17. Piirsoo 17 – 42,14 ha – Villem Kuutmann

18. Kopli 63 – 2,042 ha – Johannes Mittus

19. Vistermäe 19 – 47,28 ha – Anna Eesti

20. Anija Elektrijaam – 39,09 ha ( sellest Lilli külas 10,0 ha )– Ferdinand Petersen

21. Raadiku A-52 – 28,71 ha – Mart Lepp

Kokku oli 21-l talul maad 716,03 ha, keskmine talu suurus oli 34,09 ha

Üle 50 ha suurusi talusid oli külas 3:

1. Söötevälja 13 – 78,53 ha

2. Ellepi 18 – 52,618 ha

3. Uustalu A-69 – 51,02 ha

Talud olid jõukad, kasvatati hulgaliselt loomi, ehitati uusi hooneid. Oli mitmeid paljulapselisi peresid. Tulu saadi põhiliselt piima ja liha müügist.

Küla normaalse arengu ja inimeste normaalse elu lõpetas Nõukogude okupatsioon ja sellele järgnenud repressioonid. Kure talu peremees Kristjan Kuusmaa arreteeriti ja pere küüditati 14.juunil 1941 Siberisse. Kristjan lasti maha 21.04.1942 a. Tema abikaasa Alide ja tütar Liia tulid tagasi Eestisse. Pojad Valdek, Ülo ja Lembit jäid vabanedes elama Siberisse. Kogu vara jäi maha ja tassiti laiali. Praegu elab Liia Kristjani tütar Kuusmaa oma endise kodutalu elumajas. Alide Kuusmaa suri 1986.aastal.

Kopli 63 talu, mille suurus oli 2,04 ha, maal oli lubjavabrik, mida kutsuti Kehra Lubjatööstuseks. Omanik oli Johannes Mittus ( sündinud 11.04.1893 Martna vallas ja surnud 1957. a Toronto lähedal Kanadas). Tal oli Tallinnas Malmi tn ja Valgevase tänava nurgal valutööstus. Tema tööstuses valati Jaan Koorti kuju "Kits” ja Tallinna Reaalkooli juures asuv Ferdi Sannamehe poolt loodud Vabadussõja ausammas "Poiss”ja teisi skulptuure. Lilli lubjatehas oli ehitatud Rootsi projekti järgi. See töötas puugaasi generaatori jõul ja võimsuseks oli 10 tonni lupja ööpäevas ( Martin Lahe mälestused). Tehase juures põllul oli kahetoaline maja, pumbakaev. Oli 3 puugaasi generaatorit. Oli vaatlustorn, mille maaparanduse mehed lasid õhku. Lubjaahjul oli kahekordne samottkivi sein. Paekivi laeti ahju ülevalt sisse. Trossiga tõmmati raudtee siini mööda vaguniga kivi ülesse. Paasi võeti endisest Andevei mõisa paevõtmise kohast, mis asus Lilli tee ääres paremat kätt enne suurfarmi. Praegu on sel kohal kadastik. Paas murti meeste jõul, raud hoob lükati pae vahele, siis kangutati paas lahti. 32 kg raskusel pommil oli toominga vars, sellega löödi paetükid väiksemaks. Johannes Mittusel oli kava ehitada tehase juurest raudteeharu Kehra, et oleks võimalik toodangut kohe vagunisse laadida ja ostjale saata. Kehra Tselluloositehase ehitamise ajal kasutati Mittuse tehase lupja. Tehas natsionaliseeriti 1940 aastal. Tehast ei suudetud enam korralikult ekspluateerida, see jäi seisma ja vene valitsuse ajal tassiti laiali. Mootorid ja seadmed viis ära Kehra Tselluloositehas. Peale 1960.a oli alles vaid kivihunnik, kuhu Kehra sovhoos paigutas ammoniaakvee tsisternid. Mitu aastat kasutati kohta ammoniaakvee laona.

 

Peale sõda oli Söötevälja talu Eesti Korpuse abimajand. Sööteväljal olid Eesti Korpuse hobused. Mehed keetsid puskarit ja panid suvila põlema. Villem Hanstein suri 21.02.1952.a eesnäärme vähki 73.aastaselt. Aleksander Tõnisson suri 16.06.1958.a kõhunäärme vähki 74 aastaselt.

Ferdinand – August Petersen   aündis 13.03.1887.a Vahtriku metsavahi pojana, teisel pool Soodla jõge ja suri 18.02.1979.a Chapel Hill’is USA-s kõrges vanuses (92 a.). Ta ehitas Jägala jõele Lilli Elektrijaama, ehitas elektriliini Raasiku veskisse, mis kuulus samuti talle. Ferdinand Petersen oli Eesti Ajutise Valitsuse teedeminister. Ferdinand Peterseni poeg Ivar- Heldur elab Tallinnas, on matemaatikaprofessor ja oli kauaaegne Küberneetika Instituudi direktor. Ivar-Helduri poeg Ilmar Petersen on Elkoteq’i juhtkonnas. (Lähemalt "Ferdinand Petersen”- koostanud Ants Miidla). Nii Ferdinand Petersen, tema poeg Ivar-Heldur ja pojapoeg Ilmar on minu koolivennad Tallinna Reaalkoolist ( mitte klassivennad).

Lilli külas on tegutsenud veel mitmed tuntud inimesed, kellest oleks vaja edaspidi teha pikemaid kokkuvõtteid.

13.septembril 1948.a toimus tolleaegses Pirso külas Pirso talus kolhoosi asutamiskoosolek. Kolhoosile pandi nimeks "Edu” ja esimeheks valiti Martin Lahe. Teiseks esimeheks on kolhoosil olnud Gustav Võrro, kellele anti Sotsialistliku Töö Kangelase nimetus. "Edu” kolhoos on olnud esimeste seas kogu Nõukogude Liidus ja ka Eestis. Siin on inimesed töötanud tublilt, ka esimehed on olnud tasemel. (Martin Lahe ja Gustav Võrro mälestused). Siin kasvatati veiseid, sigu, lambaid, kanu, hobuseid ja isegi karusloomi. Nüüd kasvatavad samal territooriumil loomi vaid mõned talumehed. Vahepeal on toimunud jälle taandareng.

Lootus on ,et Lilli küla elu hakkab jälle elavnema. Külasse on tulnud elama noori peresid, kellel on huvi külaelu edendamise vastu.

Külavanema poolt oleks soovitav moodustada ajaloo toimkond, kes aitaks koguda ja talletada vanemate inimeste mälestusi. Kahju on kui katkeb ajalooline mälu.

Lilli küla kohta on soovitav lugeda veel:

1. Ferdinand Petersen "Mälestusi ja tähelepanekuid”. Tallinn 2001 – 287 lk.

2. Erik Tohvri (passi järgi Hans-Erik Laansalu) "Lummatuisanud rada”.

3. Enn Vetemaa "Maui no ka oi” – "Maui on parim”. Tallinn 1997.

Kehras,

Märts-aprill 2006. Ants Miidla    



Форма входа

 
Поиск
  
Календарь
«  Март 2024  »
ПнВтСрЧтПтСбВс
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
  
Статистика

 

Онлайн всего: 1
Гостей: 1
Пользователей: 0
     
Друзья





 








* * *
Несправедливость налицо?
 Вас оскорбили?
 Игнорируют? Надувают?
Мы гарантируем, твой гнев
 увидят и услышат миллионы !
Если у тебя возникла ситуация,
 при которой ты не знаешь,
 куда излить справедливый гнев,
 если тебя обманывают,
 оскорбляют и при этом
 игнорируют твое возмущение
 - тебе сюда: