Kehra.eu - Voose

Voose

Elanikud külades seisuga 01.01.2009
Meeste 39
Naiste 38
Kokku 77

Külavanem Andrus Nilisk

tel. 5050987

Voose küla on esmakordselt mainitud 1241.a. Taani hindamisraamatus (s.o. vanim Põhja-Eesti kohanimistuid käsitlev dokument, mis on koostatud 1241.a.). Andmete aluseks on toodud 1219-1220. aasta Taani preestrite poolt läbiviidud ristimisretke, külade loetlemise ja suuruste ülesmärkimiste tulemused. Tol ajal oli külas 8 adramaad, mille omanikuks oli läänimees Henricus Lothaest. Küla algupärane nimi oli Hohen, hiljem Wosen.

Voose küla on hävitatud mitu korda, küll oma valdusi laiendanud parunite, küll sõdadega võõrvägede ja oma vägede poolt. Kuid kõik see ei ole takistanud külal uuesti jalgadele tõusmast.

Näiteks: 1343. a. Jüriöö ülestõusu ajal hävitas orduvägi Voose ja veel 4 küla. Neist Raismiku küla, mis asus Voose külje all ei ole taastunud.

Voosel asus ka üks neljast Eestimaa muinaslinnusest, mis 1495.aasta lahingutega hävitati.

1848. aastal võeti riigi poolt vastu seadus, mis kaotas pärisorjuse, sellega kehtestati kindel piir talu- ja mõisamaade vahel. Mõisnikud tegutsesid ikkagi oma äranägemise järgi. Nii on Alavere parun C. Ungern-Stemberg olnud eriti julm. Ta lasi hävitada viis suurt küla ja asustas ümber ligi 1000 inimest. Neist Voose küla isegi 12 aastat peale 1848. aasta seadust. Osa külasid taastus pärast 1919. aastat asundustena.

Voose külla olevat toodud uued inimesed. Oletatavasti on nad olnud Soome või Lõuna-Eesti päritolu. Veel praegu elavatest vanadest inimestest, kes elasid Voose naabruses, mäletavad, et Voose vanemad inimesed on rääkinud erinevalt kohalikust keelepruugist.

Külas on alati peetud lugu haridusest ja ühistegevusest.

Juba XIX sajandi keskpaigast tegutses Voose algkool Rootsi ajal ehitatud kõrtsis, mis asus küla keskuses. Kõrtsmiku seljataga oli kamber, kus oli väike aken, 2 pikka lauda ning pikad pingid, kus koolilapsed said oma tolleaegsed teadmised. 1900. aastal ehitati Ravila mõisa poolt uus koolimaja. Ravila mõisa Karjamõisa aladele, mis asus Voose külas - Saial. Koolimaja ehitati enne Kruusimäe maja, küla poolt tulles vasakut kätt. Uus algkool avati 1901. aastal ning oli esialgu kuue klassiline, hiljem 4 klassiline. Koolimaja oli avatud 1970. aastani.

Voose ja Vetla küla täitsid olulist osa Eesti riigi loomisel, nimelt 5-6.jaanuaril 1919.aastal toimusid just siin vabadussõja otsustavad murdelahingud

1928. aastal alustas kohalik tuletõrjeühing koos külarahvaga seltsimaja ehitamist, mis valmis samal aastal.

1930.aastal töötas Voose külas meierei, raamatukogu, velskripunkt ja kaks poodi.

20.07.1930. a. avati Voose Saia liini mälestusmärk, mis ehitati kohaliku Kaitseliidu ja Tuletõrje Ühingu eestvõttel oma jõududega.
1941. aasta suvel leidsid Albu valla piires aset traagilised sündmused, millest ei jäänud puutumata ka Voose ja Voose-Albu vahelised metsatalud. Nimelt maabus 9. juuli õhtul Tsitri rannas Soomest eestlastest koosnev "Erna” grupp. Nendest paljude tee läbis ka Alavere, kuid nad kogunesid Voose lähedale Kautla talu soosaartele. Nendega liitusid kohalikud mehed, tuli ka perekondi, kokku oli üle 2000 mehe. Toimusid mitmed kokkupõrked punaväelastega ümbruskonnas ja kättemaksud punastele aktivistidele. Vastukaaluks põletasid hävituspataljoni mehed omakorda ümbruskonna talud ja mõrvasid metsikult nende süütud elanikud. "Erna” purustati kuue hävituspataljoni ühise operatsiooniga, mis kestis 1941. aasta 30. juulist 3. augustini. Selle auks korraldatakse alates 1995. aastast rahvusvahelist sõjamängu "Erna Retk”, mis läbib ka Voose küla.

1942. aasta 20. septembril toimusid lahingud Voosel Paluküla ümbruses. Algas Saksa okupatsioon, mis lõppes 1944.aastal.

24.08.1991a. Voose Saia liini mälestusmärgi taasavamine.