Elanikud külades seisuga 01.01.2009
Meeste 44
Naiste 37
Kokku 81

 

Külavanem Maris Tambur

tel. 5053746; 6098043

 

Soodla küla kuulus 1402. aastast Anija mõisa alla. Küla asus Jägala jõe läänekaldal silla lähedal. Küla oli olemas veel 1837. aastal, 1844. aastal aga enam mitte, kuna mõisaomanik Constantin baron Unger-Sternberg oli küla hävitanud ja selle talupojad ümber asustanud. Ainult veski ja kõrts seisid veel endises kohas. 1837. aastal, see tähendab veidi enne mõisastamist, on külas olnud 17 talu 230 elanikuga.
Aastaid hiljem hakkas aga kaldale veski lähedale kujunema väike külataoline asula.
Soodla kauplusest edasi Aegviidu poole jääb maantee äärde vasakule Priske metsnikupere lähedale neljaharuline tamm (kõrgus 21 m, harude ümbermõõdud 2,5; 3,1; 2,7 ja 2,7 m).
Tee äärde jääb mitmeid paiku, mis on seotud Raudoja nõianeitsi looga ("Kalevipoeg", XV lugu)
Anija-Priske Vabadussõja lahingu ausammas Piibe maantee ääres avati 12. juunil 1932. a. Lihtne obelisk on piiritähiseks punavägede rünnakute seisatamisel. Anija-Priske lahinguid kirjeldab Tallinna Westholmi Gümnaasiumi õppursõdur E. Muttikas (Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas). /-/.
Ausammas õhiti 1940. a. juunis. Taasavati 2. augustil 1942. a. Lõhuti järjekordselt teise okupatsiooni ajal.
Taastati 23. juunil 1990. a. - Meie ei unusta võitlejaid, kes siit sundisid taganema vaenlase 6. I 1919. (algsel ausambal 3. - 6. I 1919).
Samba kõrvale maeti ümber kangelane Joosep Osolein, kes oli langenud päev varem ja tähistati hauaplaadiga. Ka see on taastatud.
Ausammaste taasavamisele järgnenud õhkimislaines sai kannatada ka vastavatud mälestusmärk. Seda märgistavad kuuliaugud sambas ja puust tahvel, mis kinnitatud puu külge.