Elanikud külades seisuga 01.01.2009
Meste 1375
Naiste 1685
Kokku 3060

Vana-asula
Kehra suurim ettevõte on põhja pool raudteed, Anija maantee ja Jägala jõe vahel paiknev AS-i Horizon paberitehas, mis toodab jõupaberit ja paberikotte. Tehasest läänes üle Anija maantee paikneb põhiliselt kahekorruselistest vanadest tööliselamutest koosnev Vana-asula linnaosa, mis tekkis koos tehasega. Vana-asulast läände jäävad AS Kehra Kivi tootmishooned. Tehasest ida pool, Jägala jõe paremal kaldal paikneb hajaasustusega Ülejõe küla, mis ei kuulu halduslikult küll linnale, kuid on muutunud faktiliselt selle osaks. Seal asub AS Valsiniidu mööblivabrik, samuti ka kohalik "Kirde-Eesti" - üle kümne meetri kõrgused paberitehase aherainemäed. Tehasest põhja pool, Anija maantee ja jõe vahel asub ajalooline Kehra küla, mis praegu kuulub administratiivselt küll Paasiku küla alla. Traditsiooniliste talude hulgas paiknevad seal ka AS EKAR-trükk ja AS Propaan. Maanteesild üle Jägala jõe asub tehase põhjaküljel.

Linna keskus
Enamik linna ehitisi paikneb lõuna pool raudteed. Ligikaudu poole kilomeetri ulatuses on jõe ja Kose maantee vaheline ala kaetud pargiga ja hoonestatud hõredalt. Seal asus endise Kehra mõisa kompleks, ümber mille teeb Kose maantee väikese looga. Mõisapargis asub endisest mõisa viljakuivatist ümberehitatud Anija valla kultuurikeskus, pargi edelaosas aga vana koolimaja ja tervisekeskus. Alles on ka mõisa vana ait, jõe kaldal asuv endine härrastemaja ja muid hooneid. Mõisakeskusse 1980. aastatel ehitatud sovhoosi kontorit kasutab nüüd Kehra kogudus. Kose maantee algusosa on tänapäeval kujunenud linna keskuseks: selle põhjaosa läheduses paikneb raudteejaam; Kose maanteed ääristavad ka arvukad kauplused ning turuplats.

Uusasula
Keskusest lõunas, Kose maantee lääneküljel paikneb Uusasula linnaosa, kus elab enamik Kehra elanikkonnast. Selle ehitamist alustati 1950tel aastatel seoses paberitehase laiendamisega. Uusasula on hoonestatud põhiliselt 3-5-korruseliste suurelamutega, kuigi ta edelaosas on ka paar eramute kvartalit. Uusasula põhjaosas, vana koolimaja vastas üle Kose maantee asub uus koolimaja. Vana koolimaja juurdeehitises, mis algselt ehitati kooli internaadiks, paiknevad Anija Vallavalitsuse majandus- ja sotsiaalteenistused. Uusasula keskosas asub AS "Horizonile" kuuluv n.n. endine Kehra tehase klubi, kus kunagi käis vilgas seltsielu ja töötas kino, aga mis omaniku hooletuse tõttu on tänasel hetkel muutunud varisemisohtlikuks. Lõunapoolseimad Uusasula majad ehitas endine Kehra sovhoos. Endise tehase klubi vastas, Kose maantee ja jõe vahel asub staadion. Talviti algavad sealt suusarajad, mis suunduvad teisel pool jõge laiuvatesse suurtesse metsadesse.

Ülejõe
Mõisa vastas, jõe paremal kaldal jõekäärus asub väike Ülejõe linnaosa, mis koosneb eranditult eramutest ja ennesõjaaegsetest väiksematest üürimajadest. See rajati 1920.-30. aastail suvilapiirkonnana. Ülejõe linnaosa koos jõe äärde kasvama jäetud parkmetsaga on Kehra üks maalilisemaid kohti. Omapära lisavad veel kaks Jägala jõele rajatud rippsilda. Rippsildadest pääsevad üle vaid jalakäijad; autod peavad Ülejõele jõudmiseks tegema suure ringi: kasutama tehase juures olevat maanteesilda ja kahte raudteeülesõitu.

Põrgupõhja
Keskusest läänes, raudtee ääres paikneb eramutest koosnev Põrgupõhja linnaosa. Ta on teistest linnaosadest ligi kilomeeter eemal, olles eraldatud isegi endise Kehra sovhoosi (mõisa) põldudega. Põrgupõhja ja Uusasula vahel, põllul künka otsas asub endise Kehra sovhoosi küllaltki suur masinakeskus, kus tänaseks on leidnud tegevuspaiga mitmed firmad: puutööstus, tankla ja autoteenindus. Põrgupõhjani ulatuvad ka raudteejaama rajatised, sh kõrged platvormid, mis asetsevad raudteejaama hoonest mõnesaja meetri kaugusel läänes.