Пятница, 29.03.2024, 00:21
Приветствую Вас, Гость!

Kehra.eu

Anija 

Elanikud külades seisuga 01.01.2009

Meeste 66
Naiste 66
Kokku 132
 
Külavanem Pille Kulla
tel. 55683810
 
 

Anija küla asub Harju maakonnas Kehrast loodes, Kose-Jägala ja Raasiku-Kiiu teeristil; samanimelise valla keskus. 
Esimest korda on küla mainitud 1241. a. (Hanaegus), mõisat 1355. a. (Hanneyecke).
17. sajandi teisest poolest pärinev Anija mõisaansambel kuulus Stael v. Holsteinidele, alates 1840. aastast Ungern-Sternbergidele. Kahekorruseline varaklassitsistlik härrastemaja ehitati 1801. a. 1905. aastal põletati. Taastati ligikaudu algsel kujul.
Mõisa juures on park, milles leidub 70 - 80 võõrpuuliiki. Kivimüüriga ümbritsetud 9 ha suurune okaspuugruppide ja rohkete dekoratiivpõõsastega park on üks ainulaadsemaid on Põhja-Eestis.
Anijas asutati külakool 1849. a. ja see oli Harju-Jaani kihelkonna vanimaid koole.
Anija nimi on üle Eesti kuulsaks saanud Ed. Vilde romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" kaudu. 1858. a. 20. juulil nõudsid talupojad mõisalt teokoormiste vähendamist. Saamata mõisalt õigust, otsustasid talupojad seda Tallinnast otsima minna. 21. juulil toimus Tallinnas aga õigust otsinud Anija-meeste peksmine.
Anija teeristilt paremale minnes jõuame 2 km järel Piibe maanteele. Jätkates teed kagu suunas, ületame Jägala jõe silla. Kohal, kus Jägala jõkke suubub Soodla jõgi, asub mändidega poolsaar, mida tuntakse Gabrieli künkana. Rahvasuu on seda paika seostanud Ed. Bornhöhe jutustusega "Vürst Gabriel".
 
Anija park 

Anija park on 9 ha suur. Anija mõis rajati ajavahemikus 1355-1482 küla asemele. Häärberi ehitamise aega täpselt ei teata. Park ja seda piirav kivimüür on pärit 20. sajandi algusaastatest, pargiosa häärberi vahetus ümbruses on ilmselt vanem.
Park paikneb tasasel alal põldude vahel, on nõrga kaldega kagusse. Park on piiratud kivimüüriga, põhjakaarest hoonete, põllu- ja aiamaadega. Üldkujult meenutab b-tähte, mille pikim telg on loode-kagusuunaline.
Pargi vanem osa on praegu kujundatud majaesiseks murualaks üksikute vanade puudega ning dekoratiivsete põõsastega. Uus, põhiline pargiosa on vanast sirelihekiga eraldatud. Põhiline pargiosa kujutab avarat lagendikku, mille servas kasvavad puud-põõsad moodustavad lookleva joonega piirdehaljastuse. Pargi keskele jääb suur, varem ilmselt teega poolitatud lehtpuude segagrupp, ja väiksem tammede grupp, piirdehaljastuse lähedal on ka väiksemaid puudegruppe ja üksikpuid.
Kaetud ja avatud pargialad jaotuvad enam-vähem võrdselt. Pargi serv on haljastatud peamiselt tumedate okaspuudega (nulud, ebatsuugad, seedermännid), mis õhtupäikeses muutuvad veelgi tumedamaks ning joonistavad pikki sakilisi varjusid pargimurule. Pargi kagu-idaserv on aga peamiselt lehtpuudega ja põõsastega haljastatud, olles värvitoonilt rõõmsam ja vormilt pehmem.
Pargi lääneservas paikneb huvitav, nüüd juba lagunenud aiapaviljon. Paviljon on fassaadiga läände, tagasein on laetud graniitkividest, eest avatud, katus on toetunud neljale valgele puusambale. Ilmselt on pargi keskel paiknevat lehtpuugruppi läbinud tee suundunud otse aiapaviljoni juurde. Paviljoni ette on istutatud pärnapuiestee viiest puupaarist, paviljoni külgedel kasvavad kummalgi pool neli tamme, taga kolm tamme. Paviljoni asukoha valik, tema ümbruse haljastus tagavad täieliku rahu ja üksioleku. Vaade puiesteele, milles latvupidi kokkukasvanud puud moodustavad nagu tunneli, ja sealt edasi pargi lääneservas kasvavale viirpuukogumikule pakub esteetilist naudingut, eriti sügisel. Kirjeldatud paviljon ja selle ümbruse kujundus on meie parkides harva esinev nähtus.
Anija park kuulub Põhja-Eesti liigirikaste parkide hulka. Siin võib leida üle 80 puu- ja põõsaliigi, mitmed neist pakuvad dendroloogilist huvi. Enamik pargipuid ei ole jõudnud kasvada 20 m kõrguseks, kuid puudegrupid ja üksikpuud on kompaktsed ja hästiarenenud võraga. Okaspuudest esineb peale kodumaise kuuse ja männi arvukalt siberi nulgu ja alpi seedermändi. Nulugrupi taga kasvab kolm elujõulist halli ebatsuugat. Heledama okastikuga torkavad silma vene lehised. Lehtpuude liigiline koosseis on veelgi rikkam, mitmed perekonnad on esindatud 2-3 liigiga. Näiteks kasvab pargis hariliku vahtra kõrval suuri saarvahtraid, lisaks harilikule saarele leiame (keskel paiknevas grupid) teravaservaliste lehekestega pensilvaania saart ning maja ees kaks hariliku saare leinavormi; esineb harilik ja suurelehine pärn, mitmeid paju- ja papliliike. Suur kaheharuline kanada pappel on ka pargi jämedaim puu (d=120 cm). Pargi tagaservas võsa sees kasvab 3 ilusat halli pähklipuud. Mitte sageli ei esine meie parkides ka harilik valgepöök.
Põõsaste seast lisanduvad vahtratele veel tatari vaher ja hõbevaher. Arvukalt on esindatud enelad - tara-, pajulehine, keskmine, teravalehine, Menziese enelas - ning sügisel pargile punast tooni lisavad viirpuud. Ilusad on suured kurdlehise roosi ja nutka vaarika kogumikud pargi esimeses osas. Suurte veinpunaste viljadega köidab tähelepanu alpi kuslapuu. Pargist ei puudu ka harilik ja tatari kuslapuu, harilik lumimari, harilik sirel, euroopa kikkapuu, läikiv tuhkpuu, harilik liguster, harilik ebajasmiin, punane leeder, Thunbergi kukerpuu, harilik ja villane lodjapuu, siberi ja verev kontpuu, kollaselehine lodjap-põisenelas, harilik metsviinapuu ja mitmed teised põõsaliigid.
Suured okaspuugrupid, arvukalt dekoratiivseid põõsaid ja kivimüüriga eraldatus muudavad Anija pargi ainulaadseks Põhja-Eesti parkide seas.
Heiki Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972
Форма входа

 
Поиск
  
Календарь
«  Март 2024  »
ПнВтСрЧтПтСбВс
    123
45678910
11121314151617
18192021222324
25262728293031
  
Статистика

 

Онлайн всего: 1
Гостей: 1
Пользователей: 0
     
Друзья





 








* * *
Несправедливость налицо?
 Вас оскорбили?
 Игнорируют? Надувают?
Мы гарантируем, твой гнев
 увидят и услышат миллионы !
Если у тебя возникла ситуация,
 при которой ты не знаешь,
 куда излить справедливый гнев,
 если тебя обманывают,
 оскорбляют и при этом
 игнорируют твое возмущение
 - тебе сюда: