Raudoja
Elanikud külades seisuga 01.01.2009
Meeste 26
Naiste 15
Kokku 41
Raudoja nime kannab Soodla jõe väike vasakpoolne lisajõgi.
Selle lähedal maantee ääres on Raudoja arhitektuurimälestisena tähelepanu vääriv kõrtsihoone ja metsavahikoht.
Raudoja kõrtsist kilomeetri kaugusel on kaks allikat.
Raudoja külas avati 24. 06. 2000 mälestusmärk metsavendadena sõdinud Eesti Vabariigi sõjaväelenduritele ja neid abistanud talurahvale.
Raudoja kõrts
Raudoja kõrts on Põhja-Eestile iseloomulik maanteekõrts Tallinna - Piibe maantee ääres, 45 km Tallinnast. See kahe talliga kõrts on pärit tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast. Keskmise suurusega (pikkus 43,7 m, sellest eluosa 18,6 m), tänaseks ulatuslikult rekonstrueeritud. Hoonet kattis pilbaskatus, ulualust toetas kuus toskaana laadi puitsammast. Talliseinad on paekivist, keskosa puidust. Algsed aknad olid 16 ruuduga, tallidel madalad 6 ruuduga. Ruumilahendus oli tüüpiline: suure kõrtsitoa (54,2 ruutmeetrit) ja kahe väikese saksakambriga. Kõrtsitubade taga olid kõrtsmiku elu- ja tööruumid, erandlik oli vaid eeskoda nende vahel.
Raudoja kõrts on Põhja-Eestile iseloomulik maanteekõrts Tallinna - Piibe maantee ääres, 45 km Tallinnast. See kahe talliga kõrts on pärit tõenäoliselt 19. sajandi keskpaigast. Keskmise suurusega (pikkus 43,7 m, sellest eluosa 18,6 m), tänaseks ulatuslikult rekonstrueeritud. Hoonet kattis pilbaskatus, ulualust toetas kuus toskaana laadi puitsammast. Talliseinad on paekivist, keskosa puidust. Algsed aknad olid 16 ruuduga, tallidel madalad 6 ruuduga. Ruumilahendus oli tüüpiline: suure kõrtsitoa (54,2 ruutmeetrit) ja kahe väikese saksakambriga. Kõrtsitubade taga olid kõrtsmiku elu- ja tööruumid, erandlik oli vaid eeskoda nende vahel.